Väljakutsed Eesti Ühiskonna Jätkusuutlikkusele (estonian)

Väljakutsed Eesti ühiskonna jätkusuutlikkusele

Kuigi oleme just välja tulnud majandussurutisest, seisab Eesti ühiskond siiski vastamisi mitmete suurte probleemidega. Viimasel ajal on eriti palju tekitanud poleemikat õpetajate väikesed palgad, samas usun, et keskenduda tuleks hoopis jätkusuutlikusele - arenguteele, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlikkuse säilitamiseks tuleb mõelda nii keskkondliku, majandusliku, poliitilise kui ka ühiskondliku arengu peale, see aga omakorda esitab rohkesti väljakutseid ühiskonnale.

Alles viimase kahe aasta jooksul positiivseks muutunud iive, mis siiani oli negatiivne, on üks suuremaid väljakutseid meie ühiskonna jätkusuutlikkusele. Riik üritab küll tegeleda selle probleemiga - makstes vanemahüvitist -, kuid ebatõhusalt. Poolteist aastat olla ainult emapalga peal ei rahulda noorperede vajadusi ning seega sünnib seal vähe lapsi. On proovitud ka vanemahüvitise maksmise aja pikendamist, kuid see eelnõu lükati tagasi riigikogus. Ma olen kindel, et tuleks tõsta Eestis emapalka, kuna see võimaldaks naistel end tõestada ka väljaspool kodu ning pärast lapsepuhkust kukutakse karjääriredelil madalamale ning saadakse seetõttu ka vähem palka. Selle tagajärjeks on aga noorte inimeste hulga vähenemine ja seega pensionäride osakaalu suurenemine. Viimastest probleemidest tuleneb ka tööjõupuuduse suurenemine ning koos vähese sündivusega on need ühed olulisemad valupunktid jätkusuutlikkuse arendamisel.

Tänapäeva Eesti ühiskonnas on nooremapoolsetel inimestel välja kujunenud harjumus minna pärast kesk- või kõrgkool välismaale, et seal leida paremad õppimis- ning töötamisvõimalused. Tihtipeale õpitakse juba gümnaasiumis või ülikoolis mingit kindlat võõrkeelt, et saaks vastavas riigis töötada. Näiteks on ka tänavu arutletud probleemi üle, et peaaegu pooled arstiteaduskonna lõpetanud lähevad välismaale tööl. Minu arvates on see kindlasti üks oluliseimatest väljakutsetest, millega riik peaks tegelema. Noored eestlased on Eesti riigi tulevik ja neist sõltub riigi edasine käekäik ning seega usun, et tuleks toetada ning stipendiume anda kõigile kõrghariduse omandajatele ja luua paremaid töötingimusi Eestis. Selle tulemusena ei tunduks välisriigid nõnda kutsuvad ja inimesed otsustaksid jääda eelkõige oma kodumaale.

Tööjõupuudus on oluline takistus majanduse arengu ees ning kutsub endaga kaasa võõrtööjõu sissetoomist. Samuti kasvab Eestis välismaiste ettevõtete arv pidevalt (nt hiljuti laienenud kiirtoidurestoranid McDonald's ning Hesburger). Immigreerunute suure hulga tõttu on küsitav ka meie kui väikerahva kultuuri ja identiteedi säilivus. Ka tänavapilt on viimaste aastate jooksul mitmekesisemaks muutunud. Kõige selle koosmõjul